Delfi seadus

Riigikohus otsustas, et netikommentaaride sisu eest vastutavad nii portaalipidaja kui kommentaaride autorid (kohtuotsuse meediakajastus on olnud tavakohaselt ekslik), "ohver" valib, kumma vastu hagi esitab, kui tahab, esitab mõlema vastu. Siin väljavõte kohtu otsuse p-dest 13, 14 ja 15, pärast seda link kogu otsusele. Vaba ajakirjanduse ega web2.0 lõppu see ei tähenda, maailmas erandlik otsus ei ole. Tulemus on pigem asjalike arvamusavalduste hulga suurenemine. Tõenäoliselt pööratakse tulevikus hagid nii kommentaatori kui kommentaari avaldaja vastu.

"Kostja [Delfi] eesmärgiks ei ole vaid vahendusteenuse osutamine. Kostja on integreerinud oma uudisteportaali osaks kommenteerimiskeskkonna, paludes internetilehekülje külastajaid täiendada uudiseid oma hinnangute ja arvamustega (kommentaaridega). Kostja [Delfi] kutsub kommenteerimiskeskkonnas aktiivselt üles portaali lisatud uudiseid kommenteerima. Kommentaaride arvust sõltub kostja portaali külastuste arv, viimasest aga oleneb omakorda portaalis avaldatud reklaamist teenitav tulu. Seega on kostja kommentaaride lisamisest majanduslikult huvitatud. See, et kostja ei ole kommentaari koostajaks, ei tähenda, et kostjal ei ole kontrolli kommenteerimiskeskkonna üle. Kostja kehtestab kommenteerimiskeskkonna reeglid ning teeb selles muutusi (eemaldab kommentaari), kui neid reegleid rikutakse. Seevastu ei ole kostja teenuse kasutajal [kommentaatoril] endal võimalik saadetud kommentaari muuta või kustutada. Ta saab üksnes ebasobivast kommentaarist teada anda. Kostja võimuses on seega määrata, millised sisestatud kommentaarid avaldatakse ja millised mitte. [---]

Kolleegiumi arvates on praegusel juhul võlaõigusseaduse mõttes kommentaaride avaldajaks nii kostja kui ka kommentaaride koostajad. Hagejal [Leedol] on õigus valida, kelle vastu ta hagi esitab. Hagi on esitatud üksnes kostja vastu.

[---]Mis tahes põhiõiguse kasutamisele seab piirid PS § 19 lg 2, sätestades, et igaüks peab oma õiguste ja vabaduste ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. PS § 45 esimese lõike esimeses lauses tagatakse igaühe õigus väljendusvabadusele, s.o õigusele levitada mis tahes sisuga informatsiooni mis tahes viisil. Seda õigust on piiratud põhiseaduses sätestatud au ja hea nime teotamise keeluga (PS § 17). Väljendusvabaduse ning au ja hea nime konflikti käsitlemisel tuleb kolleegiumi arvates silmas pidada seda, et keeluna sõnastatud PS § 17 ei välista au ja hea nime riiveid (sekkumist) üldse, vaid keelab üksnes au ja hea nime teotamise (VÕS § 1046). Teisisõnu, kõnealuse keelu eiramine ei oleks kooskõlas põhiseadusega (PS § 11). PS § 45 esimese lõike teises lauses sisaldub võimalus piirata väljendusvabadust au ja hea nime kaitseks seadusega."

http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-43-09